Kui sa oled vaimustunud tänavafotograafiast ja sa naudid vanameistrite loomingut, siis oleks ehk aeg ka ise haarata analoogkaamera ning proovida tänavalt koju tuua põnevaid kaadreid. Selleks, et saada tunnetus ja mõista paremini tänavafotograafia maailma, on suurepärane võimalus võtta natuke aega ja tunnetada, mida pakub filmile pildistamine. Ma olen täiesti kindel, et sa saad selle protsessi käigus teada nii mõndagi põnevat ja võib juhtuda, et sinu fotoalane maailm avardub veelgi.
1. Õpetab kannatlikkust
Enda piltidele objektiivse hinnangu saamiseks on teinekorda vajalik lasta ajal minna. Värsked emotsioonid, mis valdavad sind pildi tegemise hetkel, ei lase sul enda piltide suhtes objektiivne olla. Kui asud vahetult pärast pildistamist enda pilte toimetama ja töötlema võib juhtuda, et sind suunab emotsioon, mida kogesid tänaval pilti tehes. Kas ka tegelikult on see pilt hea ja õnnestunud, võivad sinu emotsioonid varjutada sinu kaine mõistuse. Garry Winogrand soovitas isegi aasta või kaks oodata, enne kui asuda pilte valima. Kuigi see võib tunduda äärmuslikuna, siis mõte on igati õige.
2. Distsiplineerib
Ära torma, mõtle läbi ja naudi. Lugedes erinevaid nõuandeid tänavafotograafia huvilistelt, leiame ikka ja jälle soovituse, mis ütleb, et planeerimine on hea pildi aluseks. Nüüd kindlasti paljud imestavad ja tahaksid vastu vaielda, et tänavafotograafia peab olema spontaanne ning hetke jäädvustamine on oluline, mitte lavastatud ja planeeritud tegevus.
Plaane on võimalik teha erinevaid. Näiteks pildistamise hetke ja marsruudi planeerimine võib olla hea pildi saamiseks väga määrav. Selleks, et olla õigel ajal õiges kohas, peab eelnevalt eeltööd tegema ja paika panema plaani. See ei välista spontaanseid jalutuskäike koos kaameraga, aga mida kauem tänavafotograafiaga tegeleda, seda enam võiks oma tegevusi planeerida. Tulemused võivad sind ennastki üllatada.
Enesedistsipliin on samuti tähtis ja digfotograafidena kipume valimatult klõpse tegema. Tulemuseks on pildihunnikud, millega hiljem pole midagi peale hakata. Võttes kätte filmikaamera, muutub kohe sinu ajutegevus ja järsku ei taha see näpp enam sugugi nii kiiresti päästikule vajutada. Muutud keskendunumaks ja analüüsivamaks.
3. Aitab lihvida tehnilisi oskusi
Pildistades analoogkaameraga, pead sa siiski midagi fotograafia algtõdedest teadma ega saa loota üksnes sellele, et kaamera töö sinu eest ära teeb. Manuaalselt piltide tegemise eeliseks on see, et fotograaf kontrollib kogu pildi protsessi algusest lõpuni ning otsustab ise, mida soovib pildil rõhutada või varjata. Tänapäeva kaamerad on küll targad, kuid kahjuks on need seadistatud selliselt, et automaatika ei lase tekitada pildil varjude, valguse mängu, mis tänavafotograafias on pildiloomise üks põnevamaid tehnikaid. Kui need teadmised endale analoogfotograafia abil selgeks teha, paranevad kindlasti ka sinu digitaalsed pildioskused.
4. Õpetab ennast usaldama
Digifotograafiast alguse saanud pidev kontroll enda kaadri üle on viinud selleni, et võid maha magada kõige põnevamad hetked. Enamus digikaameraga pildistajaid vaatavad automaatselt pärast pildi tegemist tagaekraanile ilmuvat kujutist, et veenduda kas ikka sai nii nagu vaja. See on kohati nagu sõltuvus ehk uudishimu, mis ei lase sul pildistamise protsessi korralikult pühenduda.
Analoogkaameraga on fotograafi tähelepanu 100% keskendunud pildi saamisele, mitte tehtud pildi analüüsimisele ning seega on suurem tõenäosus, et ei maga maha olulisi ja otsustavaid hetki (decisive moment). Selles protsessis kasvab ka enesekindlus ja see aitab ka sinul olla parem fotograaf olenemata sellest, millega pildistad.
5. Treenib tähelepanelikkust
Tänapäevane tohutu infotulv mida päevast päeva laseme enda silmade eest ja peast läbi, on viinud selleni, et raske on keskenduda ühele teemale. Tänavafotograafia aga nõuab keskendumist ja hetkele pühendumist, sest just nii saavad sündida pildid, mis kõnelevad lugu ja kannavad emotsioone. Vaadates maailma läbi filmikaamera, oleme sunnitud süvenema ja läbi mõtlema iga kaadri, mida filmile jäädvustame. Henri Cartier-Bresson ja teised Magnumi fotograafid pidasid auasjaks pildi valmimist juba kaameras. Nende jaoks oli oluline, et fotode kompositsioon sai paika pildinäidiku kaudu, mitte hiljem pimikus.
