Tutvustame teile kolumbialast Kevin Rodriguezt, kelle pilte mõni teravam silm võib olla juba tänavafotofoorumis märganud. Kevin elab Bogotas, töötab tarkvarainsenerina, kuid hobina käib väljas ja teeb pilte asjadest, mis teda kõnetavad.
Millal ja kuidas hakkasid Sa tänavafotograafiast huvituma?
Ma olen alati fotograafiat armastanud, aga vahendite puudumise tõttu ei saanud ma endale kaamerat osta (4 aastat tagasi), seega tegin ma palju pilte telefoniga. Ma alustasin piltide tegemist väga minimalistliku lähenemisega. Pandeemia saabumisega mu finantsiline olukord paranes ja tekkis palju vaba aega kodust töötamise tõttu, seega ma otsustasin kaamera osta ja fotograafiat tõsisemalt võtta.
Miks tänavafotograafia? Sest ma arvan, et see on parim viis harjutada ja arendada oma loovust ‒ sa teed palju pilte metsikus keskkonnas, mõnikord pole valgust, teinekord sajab vihma, vahel inimesed vaidlevad sinuga. Isegi kui sa oled portree- või moefotograaf, siis tänavafotograafia on hea silma treenimise jaoks.
Mida tähendab tänavafotograafia Sinu jaoks?
Tänavafotograafia on väga oluline osa mu elust, see on nagu jõusaalis käimine- sa teed kõik endast oleneva, et head pilti saada. Ma armastan jalutada, olla teadlik oma ümbrusest, saada tuttavaks inimestega üle terve maa ja jagada nendega oma mõtteid samal ajal õlut või kohvi juues. See on hindamatu ja teeb minust parema inimese.
Milline on kõige huvitavam koht, kus Sa oled pildistanud?
Sevilla, linn Hispaanias ‒ ilus valgus, varjud, värvid ja subjektid. Ma soovitan vaadata Antonio E. Ojeda ja Joseba Castaño töid.
Kuidas Sa avastasid Eesti tänavafotofoorumi?
Ma liitusin grupiga, sest ma tahtsin rohkem teada saada Eesti tänavafotost. Ma arvan, et see on huvitav koht, kus elada.
Milline on Su mulje piltidest, mida oled seal näinud?
Toredad kaadrid! Lembe Aasorgi siluetid on imelised ja üldiselt võib leida ilusaid kompositsioone ja siiraid kaadreid. Hea koht, kus inspiratsiooni saada.
Mis on suurim erinevus Eesti ja Sinu kodumaa tänavafotograafia vahel?
Te olete häbelikud inimesed! Meie üritame alati oma subjektile võimalikult lähedale saada, kui me töötame. Ma arvan, et see on suur kultuuriline erinevus.
Mis Sind inspireerib?
Filmid, fotoraamatud, maalid, Instagrami kontod, Facebooki grupid, peaaegu kõik.
Kas Sul on lemmikfotograafe?
Mul on palju lemmikfotograafe, aga toon välja viis ebatavalist kaasaegset:
ja viis klassikut:
– Saul Leiter
– Martin Parr
– Ernst Haas
– René Burri
– William Klein.
Mis on Su plaanid tulevikuks?
Jätkata oma fotograafia keele leidmist, see on pikk tee ning ma tahaksin luua tugevat tänavafotograafia kollektiivi, et jagada oma riigi hämmastavaid talente.
Küsis: Katriin Kents
Artikli ingliskeelne versioon on siin.
