Instagrami avarustest võib teinekord leida nii mõndagi huvitavat. Meie avastasime põnevad kaadrid otse Mustamäe tänavatelt, mille taga on fotograaf Age Peterson.
Uurisime, kust see idee tekkis ning piilusime ka kaadritagusesse protsessi.
Instagrami leht @mustamaestories on alustatud veebruaris 2017. Palun kirjeldage kuidas jõudsite selle ideeni.
Idee tuli otsides Instagramist teemaviidet #mustamäe. Tahtsin näha kui palju on mu kodupiirkonnast pilte ja mida inimesed üldse Mustamäest teistele jagamiseks avaldavad. Selgus, et 2017. aasta veebruari paiku paistsid mulle vastu pildid korteripidudest, mõnest kooliüritusest, sünnipäevast, paarist oravast ja päikeseloojangust kellegi 9. korruse aknast. Tundsin vajadust kuidagi seda väikest valikut täiendada. Mustamäel on pakkuda rohkemat kui oravad ja tornmajade vaated.
Milline on olnud teie teekond fotograafiani?
Fotograafia on alati mu hobi olnud. Sain oma esimese filmikaamera 10. sünnipäevaks. Mu isa oli tüdinenud, et pidevalt tema oma näppimas käisin. Vahelduva eduga on olnud kasutusel nii analoog- kui digikaamerad. Hetkel kasutan (puhtalt laiskusest) digikaamerat.
Teie projekt on kestnud pea kaks aastat. Kirjeldage, kuidas see aeg on möödunud ja kas olete selle käigus enda jaoks ka midagi avastanud. Kas algusajal oli lihtsam leida hetki, mida jäädvustada või vastupidi? Mulle tundub, et olete ajaga inimesi julgemalt pildile püüdnud. Kuidas ise tunnete, kas pildikäekirjas on toimunud muutusi?
Tõesti, kaks aastat! Ma ise nagu ei tähelda piltides muutusi. Inimeste vältimine on olnud teadlik. Alati küsin endalt, et kui mind oleks nii ootamatult fotografeeritud, kas siis oleksin nõus, et seda pilti nüüd terve maailmale jagatakse. Olgu siis trolli oodates või kõnniteel kõmpimas. See on keeruline, sest teinekord on mõni kaader ja inimene nii päris ning ehe —iseloomustab täiuslikult seda aega ning kohta. Kuidas siis jätta see jagamata? Pildile jäänud inimesed teevad minu jaoks Mustamäest just selle, millisena mina seda näen. Siis tuleb valik teha. Asi ei ole pildistamise julguses, rohkem vist ehk eetilisuses. Näiteks need suvised Männi pargis laiutavad joodikud ja bussipeatustes pingil tukkujad on üles pildistamata jäänud, kuigi see on ka Mustamäe reaalsus ja tänavaelu.
Millega pildistate ja kuidas pilt jõuab Instagrami?
Enamik pilte on tehtud iPhone´iga, kuna telefon on ju alati taskus. Kui aega on, siis võtan oma Canoni näppu ja jalutan lihtsalt tänaval ning üritan päeva kaadrisse saada. Ei otsi kunagi midagi kindlat, lasen Mustamäel enda juurde lugu rääkima tulla.
Kas jälgite Instagramis ka teisi fotograafe ja milline fotožanr tundub teile kõige põnevam?
Ikka jälgin teisi, seal on ju sadu erinevaid fotograafe üle maailma. Instagram on fotojagamise platvormina huvitav koht, seal ei panda sadu pilte üles, vaid keskkond kuidagi sunnib sind valima oma pildipangast parimatest parimad. Žanrilt eelistan alati dokumentaalfotograafiat, seda vahetut lähenemist maailmale, ilma eelseadistuste ja poseerimiseta. See on oma stiililt kergelt kohmas, sest sätitud kaader mõjub tihitipeale hoopis punnitatult või suisa steriiliselt ja emotsioonitult. Teisalt brutalism on huvitav žanr. Need kohutavalt massiivsed betoonhooned, mida võib eriti kohata endistes Nõukogude Liidu mõjuala riikides, seda Venemaast kuni Horvaatiani välja, aga ka mujal.
Kas Teil on lemmikfotograaf või -foto, kes/mis on teid enim mõjutanud?
Esimesena tuleb meelde kohe Vivan Maier, Elliot Erwitt ja Joel Meyerowitz. Nende tabamuste ehedus on kordumatu.
Mis on see, mida otsite või loodate leida, kui lähete kaameraga tänavale?
Ei otsi kunagi midagi konkreetset. Seal, kus on liikumist ja saginat, on alati ka midagi jäädvustada. Inimese puudumine kaadris ei tähenda, et temast poleks järele jäänud tegevust. Kuigi viimase lumetormiga lootsin pildile saada lumesaju all kühmas inimesi, hangedega võitlemist ja lumes sumpamist — sellist mõnusat sügavat talves mässamist.
Kas teil on Mustamäel pildistamise kohta rääkida ka mõni põnev vahejuhtum?
Kummalisel kombel ei ole veel olnud midagi märkimisväärset. Ilmselt neid hakkab tekkima, kui võtan julguse kokku ja palun mõnel huvitaval karakteril, kes kaadrisse on jäänud, pildi jagamiseks luba ja ise oma lugu rääkida.
Palun valige üks pilt enda loomingust ja avage lugu sellel pildi taga.
Siin ongi viimases lumemöllus saadud pilt, mis on ligilähedane sellele, mida lootsin jäädvustada.
