On palju arutletud selle üle, mis täpsemalt on tänavafotograafia. Saue gümnaasiumi õpilane Jan Rasmus Rohtla võttis kätte ja tegi sel teemal uurimistöö. Teadaolevalt on see esimene kord, kus Eestis tänavafotograafia kohta uurimustöö tehakse.
Uurimistöö käigus uuris Rohtla mis siis ikkagi on tänavafotograafia ja kuidas see on aja jooksul muutunud. Praktilise osana tööst valmis tal ka selleteemaline näitus.
Uurimistööga saab tutvuda siin.
Kuidas leidsid enda jaoks tänavafotograafia? Mida tänavafotograafia sinu jaoks tähendab?
Ma leidsin tänavafotograafia täiesti juhuslikult YouTube’ist, nimelt sattusin ühe kuulsa Austraalia tänavafotograafi Northborders videole ja mulle jäi silma kui huvitavaid ja ilusaid fotosid on võimalik tänavatelt saada. Olin endale just soetanud videote tegemise eesmärgil kaamera ning peale mõlema, nii video kui ka fotode tegemise proovimist, hakkas meeldima just fotograafia. Eriti just tänavafotograafias meeldib mulle spontaansus ja sellega kaasnev vabadus, mille tõttu jäi minu põhisuunaks fotograafia. Tänavafotograafia tähendab minu jaoks ilu nägemist seal, kus igaüks seda ei märka.
Aga kust tuli idee sellest uurimistöö teha?
Pikka mõtlemist polnud vaja, sest uurimistöö on kõige parem teha millestki, mis endale ka huvi pakub ning minu puhul jäi valik spordi ja tänavafotograafia vahele. Kuna sporditeemalisi uurimistöid on ennegi tehtud, aga soovisin midagi erilist teha, seega jäi peale tänavafotograafia. Samuti andis see hea võimaluse fotonäituse loomise idee ellu viia.
Räägi lähemalt palun sellest uurimistööst. Mis järeldustele jõudsid?
Uurimistöö esimeses pooles uurisin, mis on tänavafotograafia täpsemalt ja kuidas see on aja jooksul muutunud. Jõudsin uurimise käigus vastuseni, et tänavafotograafia on fotograafia žanr, mille eesmärgiks on jäädvustada igapäevaelu kunstilises võtmes, kõige sagedamini teostatakse seda linnakeskkonnas. Antud žanri täpne definitsioon on ajaloos pidevalt muutunud ning see jätkub ka tulevikus. Muutunud on fototehnika, suhtumine fotograafiasse kunstivormina, linnaruum pildistamiseks ning inimesed, keda pildistatakse.
Tänavafotograafia oli fotograafia algus ning on ajaloos olnud üks kõige olulisemaid fotograafia žanre. Tänavafotograafia esimese 100 aastaga kujunes lihtsalt inimtegevust jäädvustavast žanrist tunnustatud kunstivorm, tänapäeval on see üks kõige harrastatumaid fotograafia žanre, millel on palju erinevaid tõlgendusi. Tehnoloogia areng on muutnud fotode välimust, mõtestatust ja esitamist publikule.
Kuidas su uurimistöö vastu võeti?
Uurimistöö sai kokku minu lennu üheks kõige mahukamaks ja sisutihedamaks tööks, mis täitis nii teoreetilise kui ka praktilise uurimistöö nõuded. Töö võeti vastu äärmiselt positiivselt: kaitsmisel anti ainult positiivset tagasisidet ning kogu uurimistöö valmimise protsessi eest sain kokku 98 punkti 100-st.
Sul valmis ka selle käigus näitus. Räägi sellest lähemalt.
Jah, töö teise osa moodustas fotonäituse loomine ja selle protsessi põhjalik kirjeldamine. Fotode tegemine ja näituse idee kujunemine toimusid samal ajal töö teoreetilise osa kirjutamisega, seega sain palju inspiratsiooni klassikutelt. Rahalise toetusega Saue Koolilt valmis füüsiline ja virtuaalne fotonäitus [kontrast]. Füüsiliselt esmaesitleti näitust Saue Kooli aulas ning praegu otsin sellele uut kodu. Virtuaalselt on näitus saadaval Instagrami lehel @limitime.bw.
Näituse kontseptsiooni võib kokku võtta järgmiselt: Kui kaotada pildilt värvid, jääb alles [kontrast]. Kontrast tähendab nähtust, mis antud fotode puhul tähendab teravat erinevust valguse ja varju vahel. See saavutatakse värvilist digifotot töödeldes mustvalgeks. Tänapäeval on sotsiaalmeedias enim levinud kireva värvitöötlusega digifotod, kuid ajaloolises plaanis on mustvalge foto olnud pikema traditsiooniga.
Fotograafia sai alguse pea 200 aastat tagasi mustvalgest tänavafotograafiast. Kuigi värvifoto hakkas ka peagi levima, ei tunnistanud tänavafotograafid värvifotot pädeva kunstilise väljundina kuni 1960. aastateni. Antud näituse inspiratsiooniks on just vanad mustvalged tänavafotod ning kuna projekti autor on elanud terve oma elu digitaalses ajastus ja kasutab uusimat tehnoloogiat, on näitus kombinatsioon vanast ja uuest mustvalgest fotograafiast.
Mis sa arvad oma uurimIstöö põhjal kas tänavafotograafia on veel lapsekingades või on see juba piisavalt arenenud?
Seda on väga raske öelda, sest omakorda tekib küsimus, mis see tänavafotograafia täpselt üldse on. Oma uurimise põhjal sain teada, et selle žanri definitsioon on kogu aeg muutumas olnud, seega ei arva ma, et muutused ei jätku ka tulevikus.
Kas sul on mõni lemmikfotograaf või -pilt, mis sind mõjutanud on?
Alustades mõjutas mind kindlasti eelmainitud Northborders, temale omane kirev fototöötlus ja sellised kompositsioonid, mis on sotsiaalmeedias populaarsed, on seni osa mu töödes alles. Kuid mida kauem olen fotograafiaga tegelenud, seda rohkem fotograafe on mind mõjutanud. Näituse fotod on enim inspireeritud Henri Cartier-Bressoni töödest.
Kui sa tänavale lähed, mis on see, mida loodad leida? Kuidas tavaliselt tänavatele lähened?
See tõesti erineb iga fotosessiooni vahel. Pea alati olen ma ette mõelnud, millist väljanägemist ma fotodele tahan, selle järgi valin objektiivi pildistamiseks, kellaaja soovitud valgusega ja päeva, millal on selline ilm, nagu ma soovin. Tavaliselt otsin inimesi huvitavates situatsioonides ja kompositsioonides. Tänavatele lähenen ma üpris julgelt, ma eriti ei karda, et mind märgatakse, samas inimestele ei armasta ka liiga lähedale tungida.
On sul mõni lemmikkoht, kus pildistada meeldib?
Tänavaid meeldib mulle kõige enam pildistada Tartus, sest seal on palju erinevaid stseene tänavafotode jaoks, alustades modernsest kesklinnast kuni vaikse ja vanamoodsa Supilinnani. Mulle meeldib väga ka uusi paiku avastada ja reisides teistsuguseid tänavaid ja maastikke jäädvustada.
Mis tehnikat sa tavaliselt kasutad, kui tänaval pildistad? Kui oluliseks tehnikat sealjuures pead?
Kaameraks on mul Sony a5100 ehk kõige odavam hübriidkaamera, mida soetamise hetkel Sony tootis. See on ehe näide sellest, et tänapäeval pole vaja kallist tehnikat, et teha häid fotosid. Samas on minu arvates oluline kõik muu, mis kaamera ümber on: objektiivid, valgustus jne, eriti kasuks tuleb hea töötlemisoskus. Tänavate pildistamiseks kasutan tavaliselt suurt suumobjektiivi või 30mm F1.4 objektiivi madala valguse puhul.
Kumba eelistad ‒ must-valget või värvilist fotot?
Otseselt ma ei arva, et üks on teisest parem, mõlemil on oma koht minu fotogaleriis. Aga vast eelistan natuke rohkem värvilist, sest mulle väga meeldib töötluses värvidega ringi mängida.
Kas saaksid palun ühe foto saamise loo rääkida.
Paljude [kontrast] näituse fotode all on @limitime.bw Instagramis foto saamise lugu kirjas, siin on foto “Ootamatu külaline” saamise lugu:
Olin Tartus pildistamiseks valinud spetsiaalselt päeva, mille õhtune ilmateade lubas vihma. Tänavafotograafia üheks kuldreegliks võib pidada: mida halvem on ilm, seda paremad on pildid. Kuigi ma olin juba tund aega kannatamatult vihma oodanud, tabas teisi see üpris ootamatult.
Ülekäigurada ületades sain hoo pealt ja kiiruga klõpsides peaaegu märkamatult ühe oma kõige olulisema pildi, sest sellest pildist algas näitus [kontrast].
Kuigi ma teadsin palju varem, et soovin korraldada fotonäituse, ei teadnud ma veel, mis saab selle näituse läbivaks teemaks. Olin juba varem eksperimenteerinud mustvalge töötlusega, kuid peale seda pilti olin kindel, et näituse pildid tulevad mustvalged.