Lembe on õrn kunstihing, kellega tihti juhtuvad tänavatel põnevad lood ja rulluvad lahti ootamatud hetked. Ta on pildistanud nii väikekülades kui suurlinnades.
English below.
Lembega arutlesime veidi tänavafoto teemadel ja uurisime, mida huvitavat tal pildistades juhtunud on.
Kuidas ja millal sa enda jaoks tänavafotograafia avastasid?
Tänavafotograafia avastasin enda jaoks umbes seitse aastat tagasi, kui vahetasin Canoni peegelkaamera Sony hübriidi vastu. Kuulusin ühte fotogruppi, kus tegutses ka Airi Leon ja temalt kuulsingi Kuressaares toimuvast tänavafoto laagrist. Sinna kogunes väga vahva seltskond kokku ja nii hakkasingi vaikselt “tänava” teemadega tutvust tegema.
Mis tänavafotograafia sinu jaoks tähendab? Miks sa just tänaval pildistad?
Varem pildistasin rohkem loodust, aga vahelduseks on tore jälgida enda ümber sagivaid inimesi. Eriti põnev on pildistada vanemaid inimesi. Tahaksin rohkem teha tänavaportreesid, mille juures on ka inimese enda (elu)lugu.
Samuti meeldib ka selline retrohõnguline lähenemine ja katsetusi filmile aeg-ajalt teha.
Kes või mis sind fotograafias enim mõjutanud on? On sul eeskujusid?
Suuri eeskujusid mul pole, tänavafoto grupi teemapostitusi ikka vaatan ja võimalusel ka osalen.
Kui palju sa üldiselt tänavatele pildistama jõuad?
Tänavatele pildistama juhtun vähem kui tahaksin. Ikka rohkem toimetan looduses, viimasel ajal on mind kõnetanud ka ornitoloogia valdkond.
Satud sageli huvitavate karakterite otsa. Kuidas nad üles leiad või nad jõuavad ise sinuni?
Huvitavate karakterite leidmine on enamasti olnud puhas juhus, mil aparaat on olnud kaasas. “Parimad palad” on jäänud ikka pildistamata.
Milline on olnud kõige meeldejäävam lugu nendest kokkujuhtumistest?
Erilise heldimusega meenub mulle üks armas vanapaar Tapalt, kus meespool sõidutas oma proua soome kelgul toidupoodi. Kõnetasin neid poe ees, kiitsin proua stiilseid villaseid käpikuid ja küsisin luba pildistamiseks, aga siis algas lumesadu ning paar tuiskas edasi. Nägin lumesajus veel kätt, mis tõusis ja tegi lehvituse.
Pildistad enamasti Rakveres. Kuidas seal eluolu on – kas pead keskenduma vaikelule ja väikelinna romantikale või leiad veel miskit muud?
Mulle meeldib liikuda rohkem maapiirkondades. Linnadesse juhtun harvem ja just seetõttu oligi eelmisel aastal korraldatud Riia tänavafoto laager äge vaheldus.
Kas su pilt on pigem värviline või must-valge?
Minu fotod on värvilised, aga kui valgusolud võimaldavad, siis olen katsetanud ka must-valget.
Kui palju sa järeltöötlusele panustad?
Järeltöötlus on minimaalne.
On sul ka algajatele häid nippe jagada?
Algajale soovitaks võtta lihtsalt aega ja rahulikult katsetada, sest kunagi ei tea, kes järsku “nurga tagant” kaamerasilma ette astub. See juhuslikkus ongi tegelikult kõige põnevam tänavafotograafia juures.
Fotolaagrist saadud tarkusena lisaks juurde veel:
1.Tee taustauuring sihtkoha/objektide kohta!
2. Katseta erinevaid kõrgusi!
3. Tee palju kaadreid (see ei käi analoogkaamera kohta!)!
4. Pikad objektiivid pole ainukesed, mida katsetada.
5. Ole julge ja loov!
Kas saaksid ühe oma pildi saamise lugu jagada.
Üks kihvt kohtumine toimus Lääne-Virumaal, põllu peale oli sisse aetud suusarada, kuhu suundusin suusatama. Seal juhtusingi kokku stiilse vanahärraga. Ta sõitis puusuuskade ja kukkedega ning isetehtud suusakeppidega. Seega võib ja saab tänavafotot harrastada kus iganes!
Kust sinu pilte oleks võimalik leida?
Oma pilte olen postitanud tänavafotograafia foorumi grupis.
valik Lembe fotosid:
Artikli ingliskeelne versioon on siin.
