Fotograaf Eric Kimi 100 nõuannet tänavafotograafile vol 8

Selleks, et tänavafotograafiast paremini aru saada, pani fotograaf Eric Kim kokku raamatu “100 nõuannet tänafotograafia meistritelt”, mille Inglise keelest tõlkis Toivo Tenno ja toimetas Andra Hamburg.

See siin on kaheksas postitus seerias. Eelmiseid postitusi näed:
Nõuanded 1-10, Nõuanded 11-20, Nõuanded 21-30, Nõuanded 31-40, Nõuanded 41-50, Nõuanded 51-60, Nõuanded 61-70.

Andrii Mur, Tallinn 2019.

71. Tunnetage värvide emotsioone!

Värvil on fotode puhul suur tähtsus. Võrreldes must-valgega on värviline maailm rikkam emotsioonide, sära, sügavuse jm poolest. Värvid aitavad esile kutsuda tundeid, mälestusi ja teatud elukogemusi. Värv on alati üks osa kogemusest. Rohi on roheline ja vili kuldkollane, mitte hall. Must-valge on abstraktne. Vaadates must-valget fotot, vaatate juba maailma, mida tegelikult ei eksisteeri, kuna meid ümbritsev maailm on värviline.

72. Ärge lahkuge kunagi kodust fotoaparaadita.

Kas olete kunagi näinud potentsiaalset situatsiooni, mida soovite jäädvustada, kuid ei saanud, kuna teil polnud kaamerat kaasas? Seda on meie kõigiga juhtunud vähemalt üks kord. Seepärast üks parimaid nõuandeid fotograafile oleks: ära kunagi lahku kodust kaamerata. Kui juhtub, et kaamera on maha jäänud, siis enamikel on olemas nutitelefonid, millel on samuti kaamera. Parem on stseeni pildistada nutitelefoni kaameraga kui üldse pildistamata jätta.

73. Anna trükki oma isiklik fotoraamat.

Iga fotograaf peaks püüdma oma elu jooksul koostada vähemalt ühe isikliku fotoraamatu. Miks? Raamat võib kesta aastakümneid, aastatuhandeid või isegi sajandeid, kui neid on hästi hoitud. Digitaalfoto Instagrammis, Facebookis või teie kõvakettal kestab kes teab, kui kaua. 

Raamatusse trükitud fotode nägemine on ainulaadne kogemus. See moodus piltide vaatamiseks on käegakatsutavam, reaalsem ja isikupärasem. Lisaks võimaldab raamat teil pilte uudsel ja paindlikul viisil siduda, järjestada ja korraldada. Aga kui teil pole fotoraamatu koostamise kogemust, siis õppige juba olemasolevatest fotoraamatutest. Tänapäeval on sellise raamatu trükki andmine lihtne. Enam ei pea tiraažid olema hiigelsuured ja maksma ei lähe see samuti hiigelsummasid. Ärge laske oma fotodel kõvakettale surra. Andke neile uus füüsiline elu.

74. Looge kontraste! 

Üks võimalus tugevamate piltide tegemiseks on seostamata asjad kokku panna raamis, mis loovad kontrasti ja konteksti. Kaks erinevat asja kõrvuti kokku pannes vastandavad nad teineteist otseselt või on vastuolus, kuid siiski on mingi seos olemas. Suurepärane kõrvutamine fotol hõlmaks näiteks noormeest vana mehe kõrval, pikka inimest lühikese inimese kõrval, tumeda jumega inimese kõrval heleda jumega inimest. Me saame tähenduse luua ainult võrdluse, analoogia, sarnasuste ja erinevuste kaudu. Ilma pimeduseta poleks meil valgust. 

Suur osa tänavafotograafiast näitab ka igapäevaelu varjatud draamat. Nii, et kui saate teha fotosid, mis näitavad ühes kaadris seda pinget õnne ja kurbuse, lootuse ja meeleheite, vanaduse ja nooruse vahel, siis lootegi ühenduse vaatajaga.

75. Leidke oma rada! 

Fotograafiat õppides on alati tore uurida meistrite tööd. Meistrid on teinud tööd aastakümnete jooksul ja pühendanud kogu oma elu fotograafiale. Saame neilt palju inspiratsiooni, kuid peaksime arvestama nendega kui meie õpetajatega, selle asemel, et neid pimesi järgida või dubleerida.

76. Mida ootate oma fotodelt?

Küsige endalt, miks te pildistate. Kas te fotografeerite ainult selleks, et saada meeldimisi ja “like” sotsiaalmeedias või teete seda tõesti enda jaoks? Kui teete seda enda jaoks, siis mis teid selle juures enim joovastab?

77. Ärge vahetage liiga tihti oma fototehnikat! 

Võib juhtuda, et me ei ole oma fotode kvaliteediga rahul ja siis usume pimesilmi, et uute kaamerate, objektiivide või varustuse ostmine muudab meid paremaks või loovamaks. Seda eriti tänapäeval, mil järjest tuleb juurde uusi ja uhkete võimalustega fototehnikat. Reaalsus on aga see, et raiskame oma väärtuslikku raha, “lendame” ühest kaamerasüsteemist teise ja proovime leida oma vajadustele ideaalset kaamerat. 

Tegelikult pole täiuslikku fotokaamerat olemas. Igal aparaadil on olemas omad varjuküljed. Seni kuni hüppame ühest paadist teise, ei saa me kunagi head tulemust loota. Pidev tehnika uuendamine ja hankimine võib muutuda stressiallikaks. Te pole kindel millist aparaati või objektiivi peaksite omama ja kasutama ning see muudab teid ebakindlaks. Jäädes pikema aja jooksul kindlale tootele truuks, on teil võimalus kinnistada kõiki kaamera funktsioone, ilma et peaksite mõtlema või proovima kuidas üks või teine seade toimib. See annab teile loomingulise vabaduse, mis on omakorda teie kui fotograafi alustalaks.

78. Valige koht ja aeg!

Kaks peamist asja, mida fotograafina kontrollite, on koht, kus seista (asukoht) ja aeg, millal katikule klõpsata (ajastus). Te ei vaja kallist kaamerat ega varustust, et teada, kus seista. Mõnikord on parema foto tegemiseks vaja vaid samm edasi või tagasi liikuda.

79. Olge valmis pettumusteks.

Inimestel on alati suured ootused, kuid need on tihtipeale määratud purunema. Pole tähtis kui hea fotograaf olete, ikka tuleb ette, et omi töid vaadates pettute. See tuleneb sellest, et teil olid enda suhtes kõrged ootused. Fotograafil peavadki olema kõrged ootused selleks, et saavutada paremaid tulemusi. Kuidas ületada lõhe ootuse ja lõpptulemuse vahel? Mõelge lihtsalt kuidas saaksite fotot järgmisel korral sarnase stseeni pildistamisel parandada ja tehke kõvasti tööd, kuid hoidke omad ootused ohjes.

80. Rohkem megapiksleid, rohkem probleeme. 

Digitaalfotograafia on fotograafia üks suurimaid õnnistusi, mis on aidanud selle viia massidesse. Digifotograafia abil saame ka oma vigadest palju kiiremini õppida, aga sellel on ka varjukülgi. Näiteks kiirustame liialt oma fotode avaldamisega, me ei viida nendega piisavalt kaua aega koos, enne kui nad vaatajate ette viime. LCD-ekraan on õnnistus ja needus korraga. Piltide kohese nägemise üks varjukülgi on see, et teile antakse vale kindlustunne. Varem kui puudus selline võimalus, pidi fotograaf rohkem vaeva nägema, kuna kogu protsess oli ebakindlam. Fotofilmi kasutades jälgiti mida pildistati, ja õhtud kulusid tehtud töö vaimsele kokkuvõttele. Digitaalse töötlemise tehnilised nõudmised valdkonnas tähendavad halvimal juhul vähem peegeldust, vähem intelligentsust, vähem mõtlemisaega.

Lõppude lõpuks pole vahet, kas pildistate filmile või digile. Fotograafia seisneb emotsioonides ja inimese seisundi jäädvustamises. Teie kasutatav tööriist ei oma siin nii suurt tähtsust.